Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Tallinna 32. Keskkoolis
Vaata Pilte galeriist!!
23. veebruaril toimusid Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktused – 9.00 algklassidele, 11.00 põhikoolile ning 12.00 gümnaasiumile. Sel korral pöörati tähelepanu meie riigi lipule ja selle värvidele. Lipp on üks element, mis ei puudu kunagi riigiga seotud sündmustelt, ka aktustelt.
Sini-must-valge lipp on eesti rahva ja iseseisva Eesti riigi kõige tuntum sümbol, millel on selja taga pikk ajalugu. Sellele ajaloole heideti pilk läbi aktuste, täpsemalt jutustati ning lavastati lipu sünnilugu ehk ajavahemik 1881-1922.
Lisaks sellele anti Vabariigi aastapäeva aktustel üle Tallinna 32. Keskkooli andeka lapse tiitlid.
Põhikooli astmes pälvis nimetatud tiitli Mihkel Roomet 9a klassist. Mihkel alustas õpinguid meie koolis esimeses klassis, kuid suundus alates 7. klassist Gustav Adolfi Gümnaasiumi reaalklassi. Mihkel tuli alates 9. klassist meie kooli tagasi, kuna otsustas, et soovib põhikooli lõpetada oma kodukoolis, koos nende õpilastega, kellega sai alustatud. Mihkel on esindanud meie kooli edukalt matemaatika ning füüsika olümpiaadide Tallinna voorudes. Mihkel on lõpetanud kooli kõrvalt muusikakooli ning ta mängib klaverit, akordioni ja tuubat. Mihkel on andekas ja abivalmis ning eeskujuks teistele. Ta aitab klassikaaslaseid ja selgitab neile õppetükke pea kõigis ainetes. Lisaks on Mihkel omaalgatuslikult läbi viinud koroonaturniiri põhikooli õpilastele ja osalenud aktiivselt huvitegevuses.
Gümnaasiumi astmes pälvis andeka lapse tiitli Ireen Peegel 10d klassist. Ireeni õpitulemused on head ning teatrisuuna tundidesse suhtub ta loovalt ja kirglikult. Ireenil on ka vaid temale omane hääl, mis on võlunud kuulajaid nii klassi ees luuletusi lugedes, kõnet pidades, arvamust avaldades kui ka aulas lavalaudadel suuremale publikule esinedes. Koolivälisel ajal tegeleb Ireen pühendunult akrobaatika ja tsirkusekunstiga. Nimelt kuulub ta tsirkusestuudiosse Folie. Oma oskusi ja teadmisi on Ireen jaganud ka koolis mitmetel sündmustel. Ireen on väga hooliv, aktiivne ja koostööle orienteeritud noor neiu, kelle eestvedamisel külastas tema klass Kumu, kus lisaks kunsti nautimisele nähti Ireeni ennast tsirkusestuudio etenduses „TsirkuseKunstiNäitus“.
Eesti lipu lugu aktusel
1881. aasta suvel avaldas Eesti Postimees üliõpilase Jaan Bergmanni luuletuse „Eesti lipp“. Selles olid eesti värvideks helesinine, must ja roheline. Samal aastal üritas rühm Tartu Ülikooli isamaaliselt meelestatud eesti üliõpilasi asutada oma korporatsiooni, mille nimeks pidi saama Vironia. Korporatsioon valis enda värvideks selle sama värvikolmiku, kuid asendas rohelise värvi valgega.
1882. aastal ei kinnitanud Tartu Ülikooli valitsus ja teised Baltisaksa korporatsioonid eestlaste üliõpilasühendust, olles sellele vastu. Eesti korporatsiooni esimees Aleksander Mõtus oli pettunud ja tõi need värvid siiski kiuste 1882. aastal avalikkuse ette, sõites voorimehel läbi Tartu linna, sini-must-valge tekkel peas. Seeläbi rikkus ta Tartu üliõpilaskonnas kehtivat reeglit, mille kohaselt tohtisid avalikult värve kanda ainult tunnustatud korporatsioonide liikmed. Mõtus nabiti kinni saksa korporantide poolt ning sai karistada provotseeriva teo eest. Seega lõppes esimene avalik sini-must-valge demonstratsioon väga õnnetult. Vironia asutamise läbikukkumise järel käidi koos salaja. Poolsalajaseks jäänud Vironia korporatsioonivärvid pärandati aga edasi Eesti Üliõpilaste Seltsile, mis asutati 16. veebruaril 1883.
1884. aasta talvel algatas proua Paula Hermann, keelemehe ja helilooja Karl August Hermanni abikaasa, lipu tegemise idee. Suure siidist lipu valmistamisele aitasid kaasa Põltsamaa kihelkonnakooli õpetaja Gustav Beermanni tütar Emile ja Hermannite peretütar Miina. Nende kolme naise koostöös valmis esimene sini-must-valge lipp. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, saigi Eesti lipu emalipuks.
Esimene sini-must-valge lipp õnnistati 1884. aasta 4. juunil Otepää kiriklas Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna. Seda daatumit on hakatud pidama Eesti rahvuslipu sünnipäevaks.
Algselt oli tegemist puhtalt eesti üliõpilaste lipuga, kuid 19. sajandi lõpukümnenditel said need värvid tänu noortele haritlastele rahva seas üha laiemalt tuntumaks, omasemaks ja leidsid tihti kasutust. Seega said sinisest, mustast ja valgest Eesti Vabariigi loomise ajaks juba tõelised rahvusvärvid.
23. veebruaril 1918. kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides Pärnu teatri Endla rõdult välja Eesti Vabariik. Ja järgmisel päeval lehvisid kolmevärvilised lipud Eesti iseseisvuse kuulutajatena Tallinnas ning üle Eesti.
Eesti Riigi Põhiseaduse väljatöötamise aegu 1919. aastal, tekkis avalik diskussioon riigi- ja rahvuslipu vahekorra ning riigilipul kasutatavate värvide ja kujundite üle. Olemasolevat lippu kritiseeriti ning sooviti muuta. Enne lõpliku otsustamist korraldati väidetavalt niinimetatud „merekatse“ – riigikogu liikmed said Tallinna lahel jälgida, kuidas paistavad eemalt silma erinevad lipu versioonid. Tuntud kunstnikud ja ühiskonnategelased soovitasid siiski jääda senise sinimustvalge lipu juurde. Nõnda sündis. Sinimustvalgest sai lõpuks ometi Eesti Vabariigi ametlik riigilipp.
Riigilipu seadus jõustus 16. juulil 1922. Seaduse esimene paragrahv sätestas: Eesti riigilipuks on taevasinine(rukkilillesinine)-must-valge lipp.