Kokkuvõte rahvusvahelisest projektist
1.- 8. aprill toimus VAT Teatri esindajate läbi viidud noortevahetusprojekt pealkirjaga „A Bit of Me – My Digital Identity“. Osa võttis 36 teatriga tegelevat noort, kes olid kohale tulnud Norrast, Inglismaalt, Saksamaalt ja Eestist. Tallinna 32. Keskkooli õpetaja Eva Kalbus pani kokku 7-liikmelise eestlaste meeskonna. Grupis olid Aaron Thor Härm ja Sven Loorits (8.a ), Merith Unt (10.a), Anette Anderson (10.d), Paula Kägu ja Emmely Uustal (11.a) ja Anette Tõnnus (12.d).
Nädala jooksul toimus tegevusi erinevates kohtades, näiteks Eesti Rahvusraamatukogus VAT Teatris, kus teatri õpetajad viisid läbi loomingulisi mänge, andsid teatrialaseid uusi teadmisi ja koostasid koos õpilastega lõpukava, mis esitati 8.aprillil. Üks ülesannetest oli liikuda ruumis ringi ja mõelda oma iseloomule, liikumisviisile, aga samas tunnetada ka ennast ümbritsevat ja suhelda teistega, kes kehastavad oma tegelaskuju. Sellised harjutused viisid 7 päevaga tugeva koostööni. Olenemata erinevast rahvusest ja käitumisviisist õpiti teatri kaudu üksteist paremini tundma.
Lisaks käidi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis, Mektorys ja Cabaret Rhizome`is. Seal sai tehnoloogiaga ise kokku puutuda – programmeerida robotit liikuma kindlal viisil, muuta etenduse käiku, võttes osa virtuaalsest mängust, õppida televisioonis kasutatava tehnika kasutamist ning näha, kuidas saavad etenduse vaatajad mõjutada näidendit.
Kõik õppisid nädala jooksul palju uut ja huvitavat. Nüüd mõned killud eesti õpilaste arvamusest projekti kohta.
„Ma õppisin inglise keelt, suhtlemist ja näitlemist. See annab palju sõpru, kogemusi ja teadmisi välismaa kohta, mis on teistmoodi kui meil.” Sven Loorits 8.a
„Kolm kõige olulisemat asja, mida õppisin? Koostöö, inimestega suhtlemine, inimeste mõistmine ja loovus. Koostöö – pidin grupitöödes arvestama oma meeskonnaga ja võimalikke otsuseid kaaluma, kuidas kõik meeskonna liikmed mõtlesid ja üritasid ideid lõpu näidendi osas mõelda. Kindlasti ka meie (eestlaste) meeskonnatöö projekti ettevalmistustamisel. Tegime külalistele linnatuuri jutud ja videod. Tegime super tööd. Suhtlemine – juba esimesel päeval pandi meid üksteisega suhtlema (žestide abil). Selle käigus õppisin inimesi tundma ja neist aru saama. Hakkasin mõistma neid toredaid inimesi, kes olid sinna sattunud samal eesmärgil nagu mina. Loomulikult oli suur pluss ka inglise keel, mida oli vaja iga päev kasutada. Tore oli näha, kuidas me päev päeva järel aina lähedasemaks saime. Tegelikult pole ime, sest juba teisel päeval pandi meid soojendusülesandes kallistama ja üksteise peal võileiba tegema. See on üks asjadest, mis mulle väga meeldis juhendajate organiseerimises – nad tegid meid kohe sõpradeks, kes ei karda üksteisega suhelda. Loovus – loovust ma ei õppinud, ma arendasin seda. Iga ülesanne või töötuba aitas sellele palju kaasa. Kõik meeskonnatööd, videod ja muud harjutused olid väga tähtsad loovuse rikastamisel. Iga päev oli sisustatud ning teadsin alati, et kohe võib midagi uut ja huvitavat juhtuda. Kindlasti ei oleks loovuse arendamine nii edukas olnud, kui juhendajad ei oleks meid kõiki nii lähedaseks teinud.
Mida selline noortevahetus noortele annab? Kindlasti uusi tutvusi ja sõpru elu lõpuni. Projekt pakub vaheldust koolile, kuid saab end arendada selles suunas, kuhu soovitakse tulevikus jõuda. Kindlasti annab see tõuke ennast väljendada ja mõelda, mida just mõtled ja arvad elust, nutimaailmast ja inimestest. Õppisin seal teiste riikide kultuure, kuidas nemad meist erinevad. Lisaks annab see noortevahetus hiiglasliku kogemuse ja ilusa mälestuse kogu eluks. Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli ühe parema ja seiklusrohkema nädalaga minu elus. Nägin palju toredaid inimesi, õppisin neid tundma ning veetsin nendega aega. Olgugi et me saime nendega kokku nutimaailmast arutamiseks, jäime ikka kindlaks, et kõige parem on suhelda inimestega päris elus, sest just seal õpitakse neid päriselt tundma. Aitäh, Merith, Anette, Emmely, Paula, Anette ja Sven, et tulite selle projektiga kaasa esindama kooli, ning aitäh, Eva, kutsumast ja organiseerimast.” Aaron Thor Härm 8.a
„Sellest projektist osa võttes õppisin ma esiteks huvitavaid soojendusharjutusi. Näiteks esimese ettejuhtuva inimese kallistamine või kujuteldava mulli puhtaks küürimine. Hästi tore ja naljakas oli. Teiseks sain lihvida oma inglise keelt, sest seda oli vaja kasutada peaaegu 24/7. Samuti avastasin uusi kohti Tallinnas ning sain juurde kogemusi ekskursiooni korraldamise vallas.
Selline noortevahetus toob kaasa uusi ja vahvaid sõpru, lisab kogemustepagasile mõningaid näitlemisvõtteid ning ka teadmisi tehnikamaailmas toimuva kohta. Töötoad, millest osa võtsime, olid põnevad. Tore oli saada näiteks robotit programmeerida ja sinise ekraani ees saateklippi teha. Selles projektis sai õppida end väljendama ning näha oma mõtteid ellu viiduna. Kindlasti jäävad sellest nädalast imepärased mälestused, seda tänu värvikale inimeste pundile, kes kõik olid ühise eesmärgi nimel Tallinnasse kogunenud.” Anette Tõnnus 12.d
„Õppisin tajuma ruumi enda ümber, keskendusin pisiasjadele, mida niisama müra sees ei pane tähele. Veel õppisin juurde erinevaid harjutusi. Näiteks mulle meeldis harjutus, kus esitati väide ja pidi otsustama, kas teeksin ise seda või kas nõustun väitega ning selle alusel pidi valima, kumba meeskonda lähen. Lisaks sain uusi kogemusi ekskursiooni korraldades. Sain teada erinevaid lugusid ja fakte oma kodulinna kohta ja õppisin seda kõike tegema ka inglise keeles. Selline noortevahetus annab kindlasti juurde julgust ja enesekindlust. Selle käigus õpin ennast avama ja suhtlema erinevate inimestega, kellega igapäevaelus kokku ei puutukski. Kindlasti leiab ka sõpru, kellega võib olla ühised huvisid ja samasugune maailmavaade. Muidugi õpib ka palju keelt juurde. Lisaks inglis keelele õpetavad noored üksteisele ka väljendeid oma rahvuskeeltes. Arvan, et terve projekt on arendav ja pakub vaheldust.” Anette Anderson 10.d
„Nädalaga õppisin loovust, sain uusi teadmisi teistest kultuuridest ja rohkem teada enda kohta. Näitlemise või enda väljendamisega pole ma kunagi tegelenud. Avastasin uusi väljendusviise ja õppisin ennast kehastama kellegi või millegi teisena. Seda tehes avastasin, et mulle see meeldib ja tahaksin tulevikus veel sellega tegeleda. Tundsin, et selle nädalaga õppisin rohkem kui koolis. Mulle meeldis, et töö ja lõbu käisid käsikäes. Tore oli saada uusi sõpru erinevatest riikidest ja uusi teadmisi teiste kultuuride kohta. Poleks uskunud, et nii lühikese ajaga saan nii lähedaseks mõnede inimestega. Projekt ise oli väga hästi organiseeritud. Regulaarselt sai süüa, loodi rakendus, et näha tegevuskava ja tutvuda inimestega, ning ka töötoad olid huvitavad. Hea oli näha, et välismaalastele meeldis Tallinn. Ekskursiooni läbiviimine oli alguses hirmutav, kuid külalised ise olid väga aktiivsed ja avatud ning see tegi kõik palju lihtsamaks ja mugavamaks.
Projekt annab noortele kindlasti enesekindlust, julgust, uusi sõpru, vaheldust kooli kõrvalt ja saab enda kohta midagi uut teada. Endas avastasin julguse, mis oli sügaval põues kinni. Päevad võivad ehk pikad ja väsitavad olla, kuid kokkuvõttes on see kõik seda väärt, sest saab eluks ajaks meeldejääva kogemuse. Õpilased saavad arendada ka oma inglise keelt. Isegi kui esineb raskusi, on inimesed kohe valmis aitama ning mõistavad. Olen selletaolises projektis kindlasti nõus veel osalema.” Emmely Uustal 11.a
„Mina täitsin 27. märtsil, projekti digiväljakutse päeval, ülesannet, mille käigus pidin 24 tundi olema ilma muusikata. See polnud nii raske, kui ma oleksin oodanud. Natuke keeruline oli üksi jalutades keskenduda oma mõtetele ja elule enda ümber, kui olen harjunud tihti, juhtmed kõrvas, liikuma. Korralik eneseületus, mida tasub uuesti proovida.” Merith Unt, 10.a
Projekt oli korraldaja poole peal olles üsna mahukas ja aeganõudev. Väga soe oli näha, et kogu töö läks asja ette, sest noored olid rahul ja õnnelikud. Sain tutvuda kolleegidega Norrast, Saksamaalt ja Inglismaalt, näha nende töökultuuri. Võin öelda, et olen eesti noorte üle ülimalt uhke: nad on töökad, põhjalikud, vastutustundlikud, loovad. Seda tõendab juba meie poolt ettevalmistatud videode hulk. Eesti noored tutvustasid külalistele Tallinna ning selleks valmistasid nad kas üksi või kahekaupa linnatuuri ette. Peale ringkäiku said meie õpilased palju kiita, välismaalased olid enim vaimustunud Kadriorust ja Telliskivi Loomelinnakust. Enamik Tallinna 32. Keskkooli meeskonnaliikmetest ei tundnud enne projekti üksteist, nüüd on nad saanud koolist endale uued sõbrad. Mainida võiks ühte põnevat katsumust, mille projektiosalised läbisid. Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil, oli meil digiväljakutse, kus võis valida erinevate ülesannete seast ühe, mis enda jaoks keeruline on – nt ei tohtinud postitada päeva jooksul ühtegi emotikoni; pidi suhtleme kirja teel oma sõpradega vaid emotikone kasutades; ei mänginud arvutimänge; ei olnud telefonis sel ajal, kui olid sõpradega; ei kasutanud üldse nutiseadmeid jne. Päevast tegid noored videopäeviku, milles nad oma kogemusi jagasid. Paljudele olid need ülesanded rasked, aga oli ka neid noori, kes väitsid, et said sellega kergelt hakkama.
Projekt tõestas, et noored soovivad väga selliseid kogemusi ning tulevikus võiks sellistest võimalustest taas kinni haarata.
Eva Kalbus, teatriõpetuse õpetaja ja eesti noorte grupijuht
Linnatuuril oli kõigil gruppidel ülesanne laulda laulu „Vihma loits”, et külalised saaksid osa eestlaste muusikakultuurist. Kuidas see välja tuli, saab näha Anette Tõnnuse kokku pandud videost: [LINK]
Nii tutvustasime oma kooli ja Tallinna: [LINK]
Nutiseadmete pahupoolest panid meie grupi õpilased kokku järgmise video: [LINK]
Ja siin videos on nutiseadmete helgem pool: [LINK]
