Tallinna 32. Keskkooli 10.d klass käis enne jõule Mooniõite lasteaias lastega mängimas
10.d klassi õpilastel oli juba sügisel peas mõte, et jõulude ajal võiks midagi head teha. Ühel lapsevanemal tuli suurepärane idee – miks mitte minna külla Mooniõite lasteaeda kooli kõrval! Võiksime pakkuda väikestele rõõmu sellega, et tegeleme ja mängime nendega! Teada on, et päris paljud selle lasteaia lõpetanud tulevad just meie kooli õppima, siis julgustab see ehk neid, kui ees ootavad mõned tuttavad sõbrad suuremate õpilaste hulgast.
Õpilastele annab selline ettevõtmine kindlasti organiseerimis- ja suhtlemiskogemuse. Enne tehti ettevalmistused: jagati kõik õpilased rühmadesse, koguti kokku parimad mängud, millega laste juurde minna.
Muidugi on vahel plaanid üks ja reaalsus teine. Päris paljud kooliõpilased pidid tegevuse käigus oma mängud ümber tegema, kui nägid, et kõik, mis plaanitud, ei õnnestu. Nii said õpilased kogemuse, kuidas käigu pealt paremaid lahendusi välja mõelda. Ja loovust Tallinna 32. Keskkooli õpilastel jagub. Kõik tulid oma ülesannetega suurepäraselt toime.
Kooliõpilased tõdesid, et poolteist tundi lastega tegelemist on lõbus, aga samas ka väga väsitav.
Nopped 10.d klassi õpilaste ja klassijuhataja mõtetest peale lasteaiakülastust
Sirli Vahter:
“Alguses ma väga kartsin minna, kuna ei teadnud, kuidas nii väikeste lastega hakkama saan. Kohale jõudes võttis meid vastu väga tore ja lahke kasvataja, seega läks mu mure kohe palju väiksemaks. Lapsed vaatasid alguses meid veidi pelglikult, ent kui olime hommikuringi ära teinud ja ennast tutvustanud, avanesid nad nagu lilled hommikuti, nad rääkisid meile kõigest, seda oli väga tore ja rõõmustav kuulda. Ma arvasin, et nad ei hakkagi meiega rääkima, kuna pelgavad meid, kuid ma eksisin. Neile väga meeldis, kui Reemus klotsidest kõrgeid torne ehitas, et nad saaksid neid ümber lükata. Mina mängisin tüdrukutega nukunurgas, kõigil oli oma nukk kaasas ja nad olid lahkelt nõus neid minuga jagama. Mulle väga meeldis see hommik, mis meil lastega oli!”
Reemus Tõniste:
“Alguses oli veidi hirmutav, ei osanud kuidagi lastega olla, aga mida aeg edasi, seda mugavamaks ja lõbusamaks läks. Enamus mänge, mida olime ette valmistanud, läksid vastu taevast. Samas, kui me nendega niisama mängima hakkasime, siis oli palju toredam. Lapsed olid väga väga energilised ja rõõmsad. Meie rühmas ei hakanud õnneks keegi nutma. Kõik sujus väga mõnusasti.”
Gaida-Erica Pärn:
“Lasteaias meeldis mulle väga. Autodega vaibad, klotsid, mänguloomad ja tillukesed lauad-toolid tuletasid meelde enda lapsepõlve ja lasteaia-aastaid. Kogu aeg oli selline kihisev tunne, et kohe plahvataks naerma, sest lapsed olid nii armsad, õrnad ja toredad, lihtsalt lust oli jälgida. Lõpuks ei tahtnudki ära minna.
Meie rühmas oli üks poiss, kellele meeldis raudtorusid lutsutada, ja nii ta lamas õues ronimisredeli all ja lutsutas seda toru, aga kui ma juurde läksin ja küsisin, mida noorhärra teeb, haaras ta kiiresti oksa ja hakkas toksima, öeldes, et parandab autot.”
Lennart Mathias Männik:
“Mängisime mitmeid mänge nii muusika saatel kui ka ringis kõndides. Kõige tipuks läksime õue mängima, isegi pisut jäätunud teed ei takistanud hakkajaid lapsi. Naeru ja rõõmuga veetsime värskes õhus toredalt aega ning lapsed ei tahtnud kuidagi hüvasti jätta. Ühispilt tehtud, lehvitasime ning asusime tagasi koolikohustuste juurde. Rahulolu laste silmis saadab meid veel pikalt.”
Eva Kalbus (klassijuhataja):
“Mulle väga meeldib, et peaaegu kogu klass lasteaiakäigust osa võttis. Need, kes ei tulnud, olid kas Eestist ära või haiged. Nägin ootusärevust ja ka pisut hirmu noorte silmis enne, kui me lasteaia uksest sisse astusime. Jah, vastutuskoorem oli nüüd nende õlgadel. Poolteist tundi tuleb suhelda väikeste ilmakodanikega. Kui kõik rühmadesse jagunesid, käisin ringi ja jälgisin toimuvat. Nägin neid, kes juhtisid väga sujuvalt oma gruppi – mänge tuli kui varrukast; oli neid, keda veidi julgustasin ja suunasin.
Külaskäik tutvustas põgusalt lasteaiaõpetaja ametit. Ma usun, et peale külastust ei arva klassist keegi, et tegu on kerge ametiga. Samas loodan, et paljud nägid, et selle tööga kaasneb palju siirust ja rõõmu. Võib-olla oskavad õpilased teise pilguga vaadata ka enda õpetajaid, kes päevast päeva nende ette astuvad, et gruppi suunata ja tegudele motiveerida.”
Aitäh Mooniõite lasteaiale!
Aitäh Sirli Vahterile, kes oli klassipoolne peaorganisaator!
Fotod: [LINK]
Fotol Sirli Vahter lastega mängimas. Foto tegi Reemus Tõniste.
Fotol Reemus Tõniste lastega mänguhoos. Foto autor Sirli Vahter.
Reemus Tõniste ja lapsed. Foto autor Sirli Vahter.