Sajandi sünnipäev 32. moodi
Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on riiklik püha. Sajandi täitumist tähistatakse igas kodus, töökohas, lasteaias, koolis ja mujal. EV100 tähendab terve aasta läbi pidutsemist ja õnnitlemist. Nii jõudis see suur sündmus ka meie Tallinna 32. Keskkooli.
Eesti sünnipäeva tähistamise plaan tekkis aktiivi tuumiku koosolekul juba oktoobris. Me mõtlesime, et meie kultuuririkkas koolis ei tohi seda sündmust mööda saata nagu tavalist sünnipäeva, ning juba algusest olid kõigil ainult suured mõtted peas. Plaanis oli kindlasti korraldada üks suur ja südamlik kooliaktus kõigile meie kooli õpilastele. Kui tavaliselt toimuvad meie suursündmused aulas, siis seekord nii olla ei saanud. Tahtsime tervet kooliperet ühele aktusele ja ainuke saal, mis seda mahutab, on võimla.
Pidustused algasid juba Eesti sünnipäevanädalal, kui vahetundides käisid meie koolis laulmas Inger, Markus Lehtsalu, Empiree ja Ivo Linna. Viimane tegi ka live-intervjuu meie kooli aulas. Teda küsitlesid meie abiturendid Antero Noor ja Jennifer Marisse Cohen, kes juba noorte tantsu- ja laulupeol temaga tutvust olid teinud. IFF andis õpilastele vahetunnis kaasa elutarkusi ja pani südamele, et me ei unustaks ära eesti keelt. Rahvast täis aula laulis lõpetuseks koos Ivo Linnaga tema ühe kuulsama loo “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Lisaks sellele tuli terve nädal kooliraadiost tunnikella asemel Eesti muusika klassikat ja iga päevaga võttis koolimaja aina rohkem sinimustvalget tooni.
Teadsime, et pidustuste tõttu 23. veebruaril koolitunde ei toimu, seega pidime terve koolipäeva ära sisustama. Päev algas kõigile 1918. aasta iseseisvusmanifestiga. Ajalooõpetaja Triin Viiron ja gümnaasiumi ajalooklassid panid kokku imeilusa hommikutervituse, kus kõik kooli ees manifesti kuulasid ja hümni laulsid. Pärast seda mindi soojaks lauldud häältega oma klassidesse. Igal klassil oli ülesanne kaks õppetundi Eesti teemadega täita, kutsudes külla inimesi rääkima oma Eesti ajast või rääkides ise Eestist. Kui kommid olid söödud ja klassiga jutud räägitud, võeti sammud meie kooli Vabaduse väljakule (aulasse). 10.d oli terve eelnenud öö veetnud koolis, et valmis seada koolirahvale üks EV100 etendus. Kavalalt ja meeldejäävalt esinenud teatrirebased rääkisid lavakunsti kaudu Eesti ajaloost. Peale Punaarmee lahkumist ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumist oli nende etendus jõudnud tänapäeva Eestisse. Nad näitasid ilma filtrita meile Eestimaa ilu ja valu. Eks iga vaataja luges sellest etendusest välja oma, kuid etendusele järgnenud aplaus lõppes alles siis, kui “Punaarmee sõdur” trampis kaks korda oma jalgu vastu maad ja karjus: ”IDI TAM!”, osutades samal ajal uksele.
11.45 kogunes terve koolipere võimlasse. Sisse astudes jäi nii mõnigi, silmad punnis, ringi vaatama. Terve võimla oli muutunud sinimustvalgeks. Meeletu eeltöö lõhna oli tunda ning ilma pikema jututa istus terve kool vaikselt võimlas. Huvijuht Kristel Kubberi kokku pandud kontserdikava algas Arvo Pärdi looga “Spiegel im Spiegel”, mille taustal võis näha pilte Eestist, koolist ja aktiiviperest. 11.d tegi selle muusikapala saatel füüsilist teatrit, kus rahulikult sulasid kokku sinimustvalge värvides õpilased. Etteaste lõpus seisid nad rivis, pilgud koolirahva poole. Siis aga lausus üks neist: ”Palume Eesti Vabariigi hümniks püsti tõusta.” 1000 õpilasega lauldi selles võimlas Eesti Vabariigi hümni, mis tekitas koos ruumilise kajaga külmavärinaid. Aktus oli peaaegu tunnipikkune, kuid tundus, nagu oleks see kestnud terve igaviku, sest selle aja sisse mahtus rahvatantsu, kõnesid, modernset tantsu, filmi ja palju muudki. Traditsiooniliselt tunnustati sel aktusel arendusnõukogu poolt välja valitud ANDEKAID LAPSI, kes sel aastal olid Marie Urvik 5.b (esitas klassijuhataja Maarja Merigan), Mattias Nurga 9.b (esitasid klassijuhataja Leeve Eero, õpetaja Maret Varblas ja huvijuht Kristel Kubber), Antero Noor 12.d (esitas huvijuht Kristel Kubber).
Aktuse lõpus ei tõusnud keegi jalamaid püsti. Kristel oli meid kõiki jälle üllatanud, sest nii mõnigi jäi oma toolile äsja nähtu üle mõtlema. Direktrissi kõne viimane lause oli ”Kui Eestil oleks vaja vabariigi sünnipäeva puhul korraldada pidulik sündmus, siis tema valiks seda korraldama just Kristel Kubberi ja aktiivi!”.
Sünnipäeval on kombeks teha ka kink ja seda me tegime. Aktiivi tuumiku koosolekul pakuti välja idee, et võiks korraldada avatud öölaulupeo. Selline veidi utoopiline mõte saab reaalsuseks ainult Tallinna 32. Keskkoolis. Meie kingitus Eestile oli öölaulupidu meie kooli õuealal. Kõik tööd jaotati ära ja selle eeltöö kestis ligi kaks kuud. Tehnikamehed said jälle arvele paar unetut ööd ja sündmuse reklaamimine vajas suuremat pingutust kui ainult Facebooki sündmuse tegemine. Lauluproove tehti koolimajas peaaegu igal õhtul ja koolimaja külastasid ka meie tuntud vilistlased. Koos nendega valmis tervitusvideo ja intervjuud. Iga päev tegutsedes ja harjutades hakkas see õhtu kätte jõudma. Peale kooliaktust ei saanud meie aktiiv kaua hinge tõmmata, sest asjad oli vaja viia õue. Tehnika sai püsti, teekohvik jalad alla ja küünlad põlesid kogu koolihoovis. Eesti oli meilegi paraja kingi teinud, surudes ilmakraadid alla kahekümne miinuse, samas sadas meeleheaks alla laia valget lund.
Öölaulupidu algas kell 18 õhtul ja selleks ajaks oli sinna kohale tulnud ligi 500 inimest! Tehnika pidas külmale vastu ning meie muusikud said uue kogemuse, kui mängisid pilli täiesti jäätunud näppudega. Kõik laulud said lauldud, ajaloolised rännakud kuulatud, ilutulestik värvis taeva värviliseks ja meie pidustused olid sellega jõudnud lõpule. Mitme kuu töö oli vilja kandnud ja EV100 lauluga vastu võetud. Korraldajatele on nii kirjas kui sõnas kiidusõnu lausutud ning meile läks südamesse, kui kirjeldasite õhtut just nõnda: imeline, hingeline, suursugune, võimas, meeldejääv, emotsionaalne, mitmekülgne, imetlusväärne – AITÄH!
Siinkohal põlvini kummardus Kristel Kubberi, aktiivi, juhtkonna, õpetajate, lauljate ja publiku ees! See, millise ühise tööga see sündmus korraldati, on märkimisväärne. Koolimajas särasid mitu kuud abivalmis õpilased, kes olid nõus igatpidi l aitama. Eesti Vabariigi sünnipäeva korraldamine tõi kokku ligi 100inimest, igaühel selles oma osa. Niisuguse sündmuse juures jäävad meelde just need pikad päevad koolis ja asjaajamised koosolekutel. Lõime kõik koos midagi enneolematut ning see tõestab jällegi, et Tallinna 32. Keskkool on parim!
Öölaulupeo korraldajate-aktiivi nimel
Johan Pastarus
EV100 videod [LINK]