Ajalookonverents 21. märts 2018
A-klassi abituriendid kutsusid rahvusvahelisel naiste ajaloo päeval kokku ajaloohuvilised õpilased ja mainekad ühiskonnategelased, et pidada maha kooli 31. ajalookonverents.
Tänavuse konverentsi teema oli seoses vabariigi suurjuubeliga “Eesti 100 – rääkimata lood“. See kandis endas ideed veel vähe räägitud ja kuuldud lugudest, olles siiski oluline osa saja-aastase Eesti huvitavast ja omapärasest (aja)loost. Sündmuse teema inspireeris ettekanneteks nii praegusi kui endisi õpilasi ning külalistena olid kohal ka mitmed erialaeksperdid.
Kauaoodatud sündmus algas siinse luuretegevuse ajalugu uurinud Ivo Juurvee napisõnalise, kuid sellest hoolimata põneva ettekandega. Ajaloodoktor tegi konverentsil avaettekandes ülevaate Eesti viimase saja aasta luure ja vastuluure teemal, heites kõige enam valgust eelmise sajandi sündmustele seoses Nõukogude okupatsiooniga. Temaatilisi paralleele tõi ta ka tänapäevaga ning kuulajate hinnangul oli ettekanne väga hariv. Ajaloolane ei olnud lõpus kitsi jagama mõnda oma uurimuse põnevamat vilja ehk eredaid paljastusi seoses Eesti (vastu)luurega.
Teisena asusid kõnepulti aga 12.a klassi neiud Marleen Rooveer ja Paula Kägu. Nad tutvustasid ettekandes Eesti eelmise sajandi kolme julget naisõiguslast, kes ühtlasi olid siinse võrdõigusliku korra teerajajad. Peatuti nii tegudelt kui unistustelt suurtel naistel nagu Lilli Suburg, Alma Astra Oinas ja Marie Reisik. Abituriendid andsid mõista, et nimetatud aktivistid peaksid olema end juba ammu ajalooõpikutesse kirjutanud, kuid kelle hindamatu ühiskondliku panuse kohta teame ajaloo keerdkäikude tõttu vähe ning keda ei osata tänapäeval enam vääriliselt hinnata.
Päeva kolmas ettekanne tuli arheoloog Mati Mandelilt, kes kõneles Nõukogude režiimi tõttu metsa pagenud vabadusvõitlejatest ning nende perekondade unustusse vajunud lugudest. Lood inimestest, kes lisaks riigi eest võitlemisele pidevalt ka ise elu eest võitlesid, haarasid kuulajaid sedavõrd, et oldi lausa ebaeestlaslikult agarad küsima võitlejate elu kohta oma nüüdisaegses maakohas. Praegul võib julgelt väita, et metsavendadega kaasas olnud naistest ja lastest on Eestimaa ajaloos vähe räägitud, ning seda toetab paraku tõsiasi, et säärane võimuvastasus oli, nagu ettekandest selgus, äärmiselt salajane ja ohtlik. Viimane on aga Mandelile seni oma töös vaid hoogu juurde andnud, pajatades nii Ants Kaljurandist, Relvastatud Võitluse Liidust kui ka näiteks sellesama liidu malevõistlustest.
Kogunenud peale lõunapausi tagasi saali, alustas konverentsi teise poolega 11.a klassi õpilane Anna Elisa Vokk. Teise aasta ajaloo-õiguse õppesuuna õpilane tutvustas kuulajatele oma uurimust, mille raames oli neiu talletanud oma esimese Eesti Vabariigiga sama väärikas eas olevalt vanavanemalt kogutud elukogemusi ja mälestusi. Järgmisena sai sõna 44. lennu vilistlane Carmen Kask, kes kõneles kuulajatele Eesti Vabariigi eksiilvalitsusest ja selle toimimisest Nõukogude okupatsiooni ajal, tuues seejuures eriti selgelt välja Ernst Jaaksoni ennast salgava panuse Eesti omariiklusesse.
Konverentsi viimase ettekandega esines Brigitta Davidjants. Lisaks Tallinna Ülikooli lektorina ja ajakirjanikuna töötamisele osaleb Davidjants Eesti LGBT Ühingus, käies sarnaselt meie konverentsiga ka mujal rääkimas Eesti ja maailma LGBT+ kogukonna tegevusest.
Sündmuse lõppsõnas tõdeti, et on hea olla korraldamisega tagasi armsate kooliseinte vahel ning et tulevikus oodatakse veel enam ettekandeid lisaks õpilastele ja külalistele ka meie vilistlastelt.
Konverentsi korraldasid 45. lennu A-klassi õpilased ning õpetajad Maarja Tinn ja Triin Viiron.
Korraldajate nimel tänan kõiki sündmusest osavõtnuid!
Markus Rosin 12.a
