Maailmanädal Tallinna 32. Keskkoolis 3.-7. detsember 2018
Plakati autorid: Hanna-Ly Aavik ja Gaida-Erica Pärn 11.D
Detsembrikuud alustasime seekord ülekoolilise maailmanädalaga. Maailmaharidusliku teemanädala esmaspäev oli pühendatud kestliku arengu eesmärkidele, teisipäev ja neljapäev olid kooli kogukonna päevad ning kolmapäeval olid fookuses laste õigused ja reedel naiste õigused.
Koolipäevi sisustasid ühistegevused, kohtumised külalistega, töötoad, maailmakino. Külalistega kohtumiste ja töötubade eesmärk oli pakkuda kaasamõtlemise võimalust ja laiendada kuulajate silmaringi.
Kooliseintel olid kestliku arengu eesmärke kajastavad plakatid, laste ja naiste õiguste alased infotahvlid ning lood lastest ja naistest Afganistanis, Keenias ja Kongos. II ja III korruse koridorides oli üleval rändnäitus, raamatukogus temaatiline väljapanek. Kooliustel olid eri keeltes viisakusväljendid, mis sel nädalal ja edaspidigi võiks leida ohtralt kasutust.
Sel nädalal oli kõigil võimalik II korruse koridoris märkida maailmakaardile oma kõige erilisem reisikoht. Põnev oli teada saada, kui suur osa maailmast on meie kooliperel tänaseks avastatud.
Maailmakaart II korruse seinal
3.-6. detsembrini toimus laste ja naiste õiguste teemaline meemikonkurss, kuhu laekus 27 tööd. Ühelt meemimeistrilt oli oodatud üks meem. Meemikonkursi võitjaks põhikoolis tuli Mattias Härm 8.a klassist ja gümnaasiumis 10.d klassi õpilane Anette Antsman. Andkamad töö olid ka kooli telerites diginäitusel, kus kõik said tutvuda meie noorte teravmeelsusega. Meemikonkursile aitas auhinna välja panna MTÜ Mondo Välisministeeriumi arengukoostöö vahenditest.
Meemikonkursi võitjate tööd
Koolikelladki helisesid sel nädalal tavapärasest teisiti. Esmaspäeval oli koolikellaks Vandersellide “Maailm on imeline”, Curly Strings “Maailm heliseb” ja Alo Mattiiseni “Ei ole üksi ükski maa”. Teisipäeval ja neljapäeval kõlasid koolikellana meie koolilaul, Mikk Kaasiku “Koolitee” ja Lembit Verlini “Küll on tähed”. Laste õiguste päeval helises koolikellana uusversioon laulust “Maa tuleb täita lastega”, Leopoldi lastelavastusest laul “Kõige suurem sõber” ja Nukitsamehest tuntud “Vitsalaul”. Naiste õiguste päeval saatsid meid tundi ja tunnist ära Uku Suviste esituses “Saatanlik naine”, Leslie da Bass ja Evelin Võigemasti “Naine” ja Naised köögis hittlugu “Aasta ema”. Loodame, et tundide alustamine ja lõpetamine oli meeleolukas.
Esmaspäev, 3. detsember: kestliku arengu eesmärgid (KAE)
Maailmanädalat alustasime 1. tunni ajal aulas, kus huvilisi kuulama ootas seikleja ja automatkaja Väino Laisaar, kes rääkis oma rännakutest maailmas ja maailmakodanikuks olemisest. Väino sai esimesena märkida meie maailmanädala maailmakaardile oma kõige erilisema reisi sihtkoha, milleks valis ta Mongoolia. Väino lugudes jäi kõlama põhimõte, et külla minnes tuleb tunda kohalikku elu. Väino sõnum õpilastele oli järgmine: “Inimesed erinevad üksteisest vaid ühe asja poolest: ühed on need, kes tahavad, ja teised, kes teevad.” Seega, kui soovime maailma muuta, siis nüüd tuleb tegutsema hakata, tahtmisest ainult ei piisa.
Väino Laisaar
2. tunni ajal viisid meie aineõpetajad läbi väga erakordse ja esmakordse projekti koolis “KAE tund”. Kõik aineõpetajad võisid valida enda jaoks sobiva kestliku arengu eesmärgi ja sellest lähtuvalt tunni sisustada. Kestliku arengu eesmärkide üle arutasid ühel ja samal ajal 39 klassi!
Kõige rohkem keskenduti 12. eesmärgile: säästev tootmine ja tarbimine, mille raames vaatasid näiteks 1.b, 3.b, 3.c ja 4.b klass Jänku Jussi multikaid “Suur käejälg” ja “Jussi sõber Ghanast”; 5.c klass uuris, kust tulevad nende rõivad; 9.a, 9.b. 10.b, 11.b ja 12.b klass tegelesid õiglase kaubanduse teemadega ja osalesid õiglase kaubanduse uuringus.
Maa ökosüsteemidele keskendus neli klassi, kus 2.d klassi muusikatunnis jõuti pärast “Oh, kuusepuu” laulmist keskkonna teemadeni ja valmistati plakateid “Mina hoian planeeti”. 6.d klassis arutati metsa olulisuse üle ja 8. b klassis uuriti Eesti ja Etioopia keskkonnaprobleeme.
Veel sai rohkem tähelepanu 6. eesmärk: puhas vesi ja sanitaaria. 11.d klass uuris võimalusi, kuidas teadus saab aidata kaasa vee puhastamisele ning 11.c arutles selle üle, milline on üldse vee tulevik.
Paljud õpetajad ei piirdunud ühe tunniga, vaid terve nädala jooksul viidi läbi erinevaid ainetunde maailmanädala teemadel. Reedel külastas kooli vilistlane Samuel Vard, kes mitmetes klassides käis rääkimas sotsiaalsest ettevõtlusest. Tunnis said õpilased mõelda aktuaalsetele sotsiaalsetele probleemidele ja luua ka ise sotsiaalse organisatsiooni turundusplaani.
Loodame, et kogu koolipere jaoks leidus ainetundides palju millele mõelda ja ideid, kuidas maailma muuta meile kõigile paremaks kohaks!
8.a klassi ideed KAE elluviimiseks
2.d klassi plakatid “Mina hoian planeeti!”
Esmaspäeval külastasid algklasse Liisa Puusepp ja Oliver Kalda. Liisa rääkis 1.b ja 1.c klassile mesilaste ja kõigi teiste tolmeldajate olulisusest, miks neid on vaja meile ja tervele ökosüsteemile. Mesilaste töötuba algas huvitava aruteluga sellest, mille poolest erineks ilma putukateta maailm praegusest maailmast. Arutleti, missugune oleks olnud igaühe hommikusöök, kui maailmas ei oleks putukaid. Edasi tutvustas külaline huvitavate näidetega loomade toitumisvõrgustikke ja seda, kui kiiresti võrgustikud võivad hävida, kui mõned lülid kaovad. Räägiti sellest, kus putukad elavad ja vaadati pilte erinevatest mesitarudest linnaruumis. Putukad on seotud õistaimede ja õietolmu levitamisega, seepärast uuriti lähemalt õietolmu – vaadati silmaga, prooviti ning seejärel näitas Liisa suurendatud tolmuterasid slaididel. Siis said õpilased ise mikroskoopidega tolmuterasid uurida ja piltide järgi võrrelda, millise taime õietolmu nad nägid. Kuna tegemist oli mesilaste töötoaga, siis lõpuks said kõik soovijad ka mett maitsta.
Liisa Puusepp ja 1.c klass
Oliver tutvustas 4.a ja 1.a klassile nahkhiirte maailma ja selle omapärasid. Oliver tutvustas lastele nahkhiirte olulisust ökosüsteemis, erinevaid nahkhiirte liike ja nende pesitsemiskohti Eestis ja maailmas. Samuti said õpilased tunnis ülevaate, milline on nahkhiireteadlase töö.
Oliver Kalda ja 4. a klass
6.tunni ajal rääkis Kaari Uibomägi prügisukeldumisest ja freeganlusest. Kaari on ise prügisukeldumist praktiseerinud mõned aastad ja kirjutanud sellest ka gümnaasiumiajal uurimistöö. Kaari seletas ära ka paljude jaoks veel tundmatud mõisted freeganism – elustiil, kus kasutatakse alternatiivseid meetodeid, et esmavajadusi rahuldada, freeganid – tasuta toidu tarvitajad ja prügisukeldumine ehk linnakorilus. Selline elustiil ei toeta suurettevõtjaid ega liigtarbimist ning tuli välja, et tegelikult selline elustiil on veel illegaalne, sest prügikastid asuvad kinnistel territooriumitel. Kaari uus projekt on käivitada Eestis Free Food Market, kus pakutakse inimestelt või kauplustelt ülejäänud toitu ning inimesed saavad toitu sealt tasuta või selle raha eest, mida nad soovivad ise maksta.
Teisipäev, 4. detsember: kool kogukonna päev
1.tunni ajal külastas 10.c klassi eesti keele tundi ÜRO noordelegat Kätlin Kuldmaa, kes viis läbi kestlike arengu eesmärkide alase töötoa. Esmalt tutvustas Kätlin õpilastele ÜRO toimimisprintsiipide. Õpilased arutasid erinevate kestlike arengu eesmärkide olulisuse üle ning proovisid olla ise otsustajate rollis, millistele eesmärkidele jagada rahalist toetust ja milline eesmärk peaks olema eelistatud. Kätlini jaoks oli see ÜRO noordelegaadi staatuses viimane töötuba.
Kätlin Kuldmaa
Meie kooli 7. klassi õpilane Ahmad Hanafy andis 4. tunni ajal loengu huvilistele oma kodumaast Liibanonist ja islamist. Ahmad tutvustas oma kodumaad, pere ja tõi kuulajate jaoks moslemiks olemise tähenduse lähemale. Õpilasi, kes oleksid soovinud Ahmadi kuulama tulla oli mitu korda rohkem, kui oli seekord võimalik klassi mahutada. Need, kes said töötoast osa, oli tunnist vaimustunud. Loodame, et Ahmad on valmis tulevikuski veel tunde andma.
Ahmad Hanafy
6.tunni ajal korraldasid meie kooli 11. klassi õpilased Gerda-Liis Nurmjõe ja Erde-Mari Lehtpuu 8.b klassile praktilise töötoa õiglasest kaubandusest. Õiglase kaubanduse töötoas arutleti, miks on õiglast kaubandust vaja, millised on õiglase kaubanduse märgid, kust võib antud märke leida ja millistele toodetele võib õiglase kaubanduse märke panna. Töötoas selgus, et kaheksandikud on väga hästi informeeritud ja see annab lootust, et teadlikkus paneb ka neid õigeid valikuid tegema.
Maia-Liisa Anton viis 6. tunni ajal läbi töötuba zerowaste’i elustiilist. Kliima muutub, looduslik mitmekesisus hävineb, inimkonna arvukus kasvab. Igapäevaste negatiivsete uudiste valguses on kerge meelt heita, kuid tegelikult saab igaüks iga päev midagi teha, et maailma tulevikku positiivsemaks muuta. Töötoas tutvustati 5 põhilist nullkulu põhimõtet ja näidati, kuidas on võimalik oma väikeste valikutega maailma paremaks muuta.
7.tunni ajal Mayri Tiido töötuba lowmerism’ist. Mayri ei defineeri end kui zerowaste, aga on juba paar aastat viljelenud sellist elustiili nagu lowmerism, mis tähendab sisuliselt sellist elustiili, kus tehakse teadlikke Maa-sõbralikke valikuid ja vähendatakse oma negatiivset jalajälge. Mayri on sellel teemal läbi viinud koolitusi noortele üle kogu Euroopa nii Rumeenias kui ka Baikali ääres. Lisaks on Mayri organisatsiooni Circular Economy Estonia üks loojatest, mille eesmärk on edendada Eestis ringmajandust.
Projekt “Spordipäev ratastoolis”. Teisipäeval sai ratastoolisporti proovida kehalise kasvatuse tundides ja vahetundides. Kell 9.40 sai osaleda õpilaste ja õpetajate vahelises teatesõidus ja läbida slaalomrada. Kell 10.40 toimus õpilaste ja õpetajate vaheline ratastoolikorvpalli lahing. Sündmust viis läbi Eesti ainsa ratastoolikorvpalli klubi juht, treener ja meie kooli kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiend.
Õpetajate võistkond ratastoolikorvpalli mängus
Kolmapäev, 5. detsember: laste õiguste päev
Kolmapäeva alustas filmihommik auditooriumis. Koos vaadati linateost “5800 kilomeetrit koolini”. Film näitas Mondo Tarkusefondi abil Ghanas Kongo külas koolis käiva lapse argipäeva läbi Eesti lapse silmade. Maailmakinole järgnes õpetaja Maarit Jõemäe eestvedamisel ühisarutelu ja nähtu mõtestamine. Õpilased võrdlesid, mida nad märkasid sarnast ja erinevat nii eluolus kui ka koolis.
4.tunni ajal kohtusid 8. ja 9. klassid aulas laste ombudsmani büroo juhataja Andres Aruga. Andres andis loengus ülevaate laste õiguste tagamisest Eestis ja maailmas. Samuti olid klassid eelnevalt Andresele saatnud 30 küsimust, mis nendel seoses lapse õigustega on ette tulnud või küsimusi tekitanud. Palju muret tekitas õpilastele õppimise maht, mille lahenduseks arvas Andres, et omavahel tuleb õpilastel ja õpetajatel suhelda, et seda ükski seadus ega määrus teha ei saa. Kõigil on koolis hea olla, kui me oma muredest räägime ja üheskoos lahendusi proovime leida.
Andres Aru lapse õiguste loeng
Laste õiguste päeval näitasid kooli telerid meie õpilaste diginäitust teemal „Mina muutuvas digimaailmas“, mida korraldas MTÜ Lastekaitse Liit. Selle konkursi raames tuli ka kolme laureaadi hulka meie kooli 9.a klassi õpilane Kristin Kriitberg.
Filmilõunak Artise kinos. Kell 13.15-15.20 linastus “Astrid Lindgreni rääkimata lugu”. Eesti keele õpetaja Kristina Jantsoni eestvedamisel osales 30 õpilast ühisel kinokülastusel. Õpetaja Kristina jätkas oma tundides Lindgreni raamatute tüdrukute käsitlemist, kuidas nad raamatutes lahendasid keerulisi olukordi iseendaks jäädes, aga samas teistest hoolides. Selle teema sidus õpetaja naiste õigustega ning tunnis arutleti selle üle, millised piirid on naistel saada iseendaks (tegutseda oma sisima heaksarvamise järgi) sada aastat tagasi ning kas ja millised need tunduvad olevat praegu.
Kolmapäeval tegeleti ka tundides lapse õigustega. Algklassides valmisid selleteemalised plakatid.
1.c klassi plakatid
Neljapäev, 6. detsember: kooli kogukonna päev
Õpetaja Raul Aume viis läbi 11.a, 12.a ja 12.c klassis tunnid teemal “Parasport”. Tundides räägiti paraspordi ajaloost (rehabilitatsioon läbi spordi, II MS veteranidele), noortetööst kuni tippspordini, mis ja kuidas maailmas harrastatakse ja miks on see teema oluline. Sõnumi, mis jäi kõlama. oli: “Märka ligimest ja aita!”
Meie kooli 9. klassi õpilane Liisa-Maarja Sillavee ja tema ema Kerly Ohlo rääkisid 6. tunni ajal elust viipekeelses maailmas. Räägiti, millega elus peab arvestama, kui ollakse viipekeelne, mis on nende elus raskem, mis lihtsam. Üheks huvitavamaks küsimuseks kuulajate seast oli, kuidas viipekeelne inimene kutsub hädaabi. Saadi teada, et viipekeelses maailmas pannakse pereringis, aga ka kuulsatele inimestele viipenimed, mis koosnevad nende nime esitähest ja siis sellele inimesele iseloomulikust tunnusest Töötoas sai osalejad kohapeal selgeks ka viipekeele ABC.
Algkoolile ja põhikoolile tuli külla meie kooli lapsevanem Rimute Semper, kes tutvustas leedu kultuuri ja keelt. 4.a klassile toimus töötuba 4. tunni ajal ja põhikooli huvilistele 6. tunni ajal. Rimute rääkis lastele leedu ajaloost ja õpetas ka lihtsamaid väljendeid ning tunni lõpetas kaasahaarav Kahoot leedu kultuuri põhjal. Lapsed kuulasid väga huviga ja said palju uusi teadmisi!
7.tunni ajal kogunesid huvilised aulasse, kus õpetaja Kristina Jantson viis läbi töötoa “Ida harjutusi tasakaalu hoidmiseks ja inspiratsiooni leidmiseks”. Kristina läbi töötoa proovis vastata küsimustele: tunda end hästi, püsida harmoonias ümbritsevaga, leida inspiratsiooni, hoida tuju ja tasakaalu – kuidas ometi? Ida traditsioon on tegelenud inimese ja tema tervise uurimisega tuhandeid aastaid. Kohapeal prooviti Ida traditsiooni kuuluva kunsti Qi Gong’i (puhangu liigutamise kunsti) mõnd harjutust, mida igaüks saab nüüd ise edasi lihvida.
Neljapäevased vahetunnid muutsid mitmekesisemaks Kongo rahvatantsu minutid aulas. Õpetaja Gilbert Mandžolo juhendamisel viisid tantsulised vahetunnid läbi 11. klassi õpilased Hanna-Ly Aavik, Erde-Mari Lehtpuu, Kristin Kalam ja Lennart Mathias Männik. Esimesel vahetunnil tantsiti eestantsijate eeskujul kõik tantsud läbi ja teises vahetunnis õpiti täpsemalt liigutusi. Päikselise muusika saatel toodi sombuses päevas päike kõigi kehasse ja hea tuju oli garanteeritud!
Kongo rahvatantsu vahetunnid
Reede, 7. detsember: naiste õiguste päev
Naiste õigustele pühendatud päeva alustasime 1. tunni ajal auditooriumis gümnaasiumi filmihommikuga. Vaatasime linateost “Listen”. Film rääkis islamist ja naistest. Maailmakinole järgnes ühisarutelu ja nähtu mõtestamine, mida juhtisid õpetajad Maarit Jõemägi ja Kristina Jantson. Film tekitas õpilastel palju tugevaid tundeid ja arutelu käigus prooviti jõuda selleni, mis filmis näidatuni viis. Ananlüüsiti tegelaste mõttemaailma ja käitumist ning prooviti mõelda, mida peaks tegema teisiti, et filmil oleks positiivne lõpp.
II ja III korrusel avasime rändnäitused “Naised ühiskonna südames” ning “Naised ja lapsed konfliktides”. Nende näitustega on kõigil huvilistel võimalik veel tutvuda kuni 19. detsembrini.
Abituriendid Patricia Pintsaar, Liisa-Maria Kesa, Johanna Mauer ja Alice Gorobets korraldasid 4. klassi õpilastele näitustele ekskursioonid, kus proovisid tuua noorematele õpilastele lähemale keerulised teemad. Tundides jagati klass pooleks, nii et hiljem said õpilased üksteisele kogetut ise veel edasi anda.
Maailmanädala aitas kokku võtta kestliku arengu teemaline viktoriin. Klasside 3-liikmelised võistkonnad asusid võistlustulle auditooriumis: 4. tunni ajal 10.-12. klasside esindused, 5. tunni ajal 5.-9. klasside esindused. Eelnevalt on oluline tutvuda kooliseintel olevate postrite ja infotahvlitega. Mõlema vanuseklassi viktoriinid olid ülipõnevad ning võitjate selgitamiseks tuli esitada lisaküsimusi. Lõplikud punktiskoorid ja viktoriini võitjad selgusid viimase küsimusega, kus tuli nimetada kahe minuti jooksul nii palju kestlike arengu eesmärke kui osati. Silma paistsid lõpuheitluses oma teadmistega põhikoolis 6.a klass, kes oskas nimetada 9 kestliku arengu eesmärki. Viktoriini küsimused leiab SIIT.
Viktoriini võitjad:
Gümnaasium:
- koht – 10.c
- koht – 11.a
- koht – 11.b
Põhikool:
- koht – 9.b
- koht – 8.b
- koht – 6.a
Viktoriini auhinnad aitas välja panna MTU Mondo Välisministeeriumi arengukoostöö vahenditest ja Humana.
Nädala lõpetas 6. tunni ajal kohtumine Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuht Gea Kangilaskiga, kes rääkis inimõigustest ja naiste õigustest nende kontekstis. Samuti sellest, mismoodi on feminism muutnud käsitlust inimõiguste kehtivusest ja ulatusest, mõistmist neist. Gea tutvustas õpilastele naiste õiguste ajalugu ja kuhu see on jõudnud tänapäeval.
Gea Kangilaski
Maailmanädala korraldajad tänavad kõiki õpetajad maailmanädalal kaasa löömast ja maailmanädalasse panustamise eest! Kõige enam loodame, et koolipere sai osa põnevatest kohtumistest ja kaasahaaravatest tundidest.
Maailmanädala korraldajad:
Õpilased: Mette Jõemaa 10.a, Mathias Kangur 11.a, Kadri Kindel 11.a, Maria Mell 11.a, Trinity Miller 11.a, Merit-Mariam Saleem 11.a, Keiri Tohvrel 11.a, Markus Veia 11.a, Hanna-Ly Aavik 11.d, Christine-Caroline Mõttus 11.d, Erde-Mari Lehtpuu 11.d, Gaida-Erica Pärn 11.d, Carol Tamm 11.d, Gerda Liis Nurmjõe 11.d, Alice Gorobets 12.a, Liisa-Maria Kesa 12.a, Johanna Mauer 12.a, Patricia Pintsaar 12.a.
Õpetajad: Maarit Jõemägi, Kristina Jantson, Meelis Raiend, Gibert Mandzolo ja Kerstin Vessik.
Maailmanädalat aitasid korraldada MTÜ Mondo Välisministeeriumi arengukoostöö vahenditest ning Humana.
